Ruunid on vanade germaanlase iidne kirjasüsteem, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga runo, mis tähendab loitsu, saladust, sosinat. Germaani ja Põhjala rahvad kasutasid neid sümboleid erinevatel eesmärkidel. Peamiselt siiski oma rituaalides, sest pidasid ruunimärke müstilise jõu allikaks.
Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Nimetus futhark on tulnud tähestiku esimeste ja vanemate tähtede järgi: f (fehu), u (uruz), th (thurizas), a (ansuz), r (raido) ja k (kenaz). Tähed jagatakse kolme Aett’i milles igaühes on 8 märki. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, lind, loom ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.
Ruunivalemid
Esimene aett
FEHU — URUZ — THURIZAS — ANSUZ — RAIDO — KENAZ — GEBO — WUNJO
Teine aett
HAGALAZ — NAUTHIZ — ISA — JERA — EIHWAZ — PERTHO — ALGIZ — SOWULO
Kolmas aett
TEIWAZ — BERKANA — EHWAZ — MANNAZ — LAGUZ — INGUZ — OTHILA — DAGAZ