Soojemate ilmade saabudes jõuab kätte ka iga-aastane puugihooaeg. Kuigi kogu Eesti on ohupiirkond, diagnoositakse siiski kõige rohkem puugihammustusi Harju-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Hiiu- ja Saaremaal. Suurim oht ähvardab talunikke, matkajaid, metsatöölisi, kalastajaid ja jahimehi, kuna puugid varitsevad varjulistes ja niisketes kohtades nagu mets, metsaservad ja puisniidud. Siiski pole see reegel, sest puuke võib kohata ka rohu sees kõndides, kust nad riietele klammerduvad ja sealt edasi ronivad, otsides kehal sobivat kohta hammustamiseks.
Kõige parem viis puuknakkusesse haigestumise vähendamiseks on vältida piirkondi, kus puuke esineb. Kui see aga pole võimalik, siis tuleks näiteks metsa minnes kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid ning pikki pükse. Püksisääred võiks toppida kummikutesse või soki sisse ning kindlasti tuleks kasutada puugitõrjevahendeid, mida müüakse nii poodides kui apteekides.
Pärast metsast tulekut peaks üle vaatama kõik oma riided ja kaasas olnud asjad, sest ka seal võib olla mõni puuk teid veel varitsemas. Kontrollige erilise tähelepanelikkusega üle kogu oma keha.
Ekstra tähelepanu tuleb pöörata oma keha niisketele kohtadele nagu vöökoht, põlvetagused, kaenlaalused, rinnaalune ja kubemepiirkond. Väikelastel tuleks erilise hoolega üle vaadata pea, kõrvatagused ja kaela piirkond, sest seal esineb tavaliselt puuke kõige tihedamini.
Kui olete siiski vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele sattunud puugihammustuse ohvriks, tuleks selleks, et mitte nakatuda borrelioosi, mida puugid levitavad, võimalikult kiiresti puuk eemaldada.
Puugi eemaldamiseks võivad abiks olla pintsetid või peeneotsalised tangid. Puugist tuleb kinni haarata võimalikult pea lähedalt, aga mitte väga kõvasti. Tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või selle õliga määrimisest. Puuki tuleb tõmmata ettevaatlikult ülespoole, püüdes teda tervena eemaldada. Kui teil õnnestub puuk tervenisti eemaldada, peab hammustuskohta pesema vee ja seebiga või desinfitseerima.
Kui ise puuki kätte ei saa, tuleb vajaliku abi saamiseks kindlasti pöörduda arsti poole. Ootama jääda, kuni puuk ükskord ise hammustuskohast välja ronib, pole ohutu, sest minimaalselt kulub puuknakkuse saamiseks 17–24 tundi, kuid tõenäolisemalt toimub ülekanne 36–48 tunni pärast. Seega puugi kiire eemaldamine vähendab oluliselt borrelioosi nakatumise ohtu.
Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsige kindlasti abi arstilt ning rääkige talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Puugid koeral või kassil
Puugirohkel ajal (aprillist oktoobrini) tuleks lemmiklooma karv regulaarselt pärast iga jalutuskäiku üle kontrollida. Lemmikloomalt leitud puuk tuleb eemaldada nii ruttu kui võimalik. Nii saab vältida puugi hammustust ja võtta puugilt võimalus lemmiklooma nakatada või märkamatult hoopis loomalt inimesele ronida.
Puugid eelistavad ka loomadel pehmemaid, karvadeta piirkondi, nagu kõht ja käppade sisekülg. Samuti kohti, kus veresooned asuvad nahapinna lähedal, nagu kõrvad või koon. Lemmikloomal tuleb puuke otsida ka päkkadelt, kaela piirkonnast ning saba alt.
Kui avastate lemmikloomal puugi, tuleb käituda nii nagu inimese pealt leitud puugiga. Puuk tuleb eemaldada nii ruttu kui võimalik ning soovitav on puuk elusalt ja tervelt kätte saada.
Artikkel on ilmunud ajakirjas TerviseMaagia aastal 2022.