Konditsioneeritud toaõhk, pausideta pikka aega teleri või arvutiekraani taga viibimine, kloorivesi basseinides, õietolm ja muud allergeenid ning suits võivad tekitada silmade kipituse, sügeluse ja punetuse. Oma osa annab ka suitsetamine ja peale 40. eluaastat vähenenud pisarate eritumine. Need on peamised kuiva silma sündroomi tunnused. Kuid kuiva silma sümptomiteks on ka väsinud, ärritunud, valguskartlikud ja punased silmad ning nägemise ähmaseks muutumine.
Kuiva silma probleemi puhul saab abi apteegist, kus on mitmesuguseid silmi niisutavaid preparaate. Kerge kuivuse korral on soovitav kasutada vesisemaid tilku, aga pikemaajalise probleemi puhul viskoossemaid. Osades silmatilkades on vitamiine ja dekspantenooli, mis lisaks niisutamisele aitavad taastada silma epiteeli. Niisutavaid tilkasid tuleb kasutada seni, kuni probleem kaob, vahel ka pidevalt.
Läätsekandjatel tuleb olla tähelepanelik ning enne kontrollida, kas konkreetne kunstpisar läätsedele üldse sobib. Muidugi on kõige mõistlikum konsulteerida apteekriga, kes oskab teile kõige paremini sobivat toodet soovitada.
Kuiva silma sündroomi välja ravida ei saa, kuid seda on võimalik kindlasti leevendada. Abi võib olla ruumiõhu niisutamisest spetsiaalsete niisutajatega. Arvutiga töötamisel mõjub hästi monitori paigutamine silmatasandist veidi allapoole, siis katab ülemine laug suurema osa silma pinnast.
Samuti on oluline väikese puhkepausi tegemine iga 20–30 minuti möödudes.
Kunstpisarad aitavad
Kuiva silma sündroomi põhjuseks noorematel inimestel on:
töötamine arvutiga ja muude ekraanidega, mistõttu pilgutatakse silmi liiga vähe; konditsioneeri kasutamine; kontaktläätsede kasutamine; pärast refraktiivset kirurgiat võivad patsiendi silmad muutuda kuivemaks; liiga kuiv õhk töö- ja elukeskkonnas; rasedus, imetamine või rasestumisvastaste vahendite kasutamine; antidepressantide, südameravimite ja muude ravimite kasutamine.Kuiva silma sündroomi põhjusteks vanemaealistel patsientidel on:
eaga seotud pisaravedeliku vähenenud tootmine; menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused; launäärmete düsfunktsioon; silma operatsioonijärgsed sarvkestamuutused.Kaebuseid kuivade silmade korral on väga erinevad:
liivateratunne silmades; kipitustunne; valutunne; silmade sügelustunne: valutunne; tundlikkus ja ärritus; põletustunne; hägune nägemine; kile silmade ees; silmade vesitsemine; silmade punetus; valgutundlikkus
Paljudel juhtudel on abi niisutavate silmatilkade kasutamisest. Milliseid tilku patsiendil täpselt vaja on, seda oskab öelda silmaarst, kuna on olemas väga erinevalt toimivaid silmatilkasid. Abi võib olla ka omega 3 rasvhapete tarvitamisest, mis soodustavad launäärmete tööd. Raskematel juhtudel on võimalik asetada silma pisarapunktidesse sulgurid, mille abil pisarad ei liigu pisarakanalisse vaid jäävad silma pinnale ning muudavad silma pinna niiskemaks.
www.laservisioon.ee