Meie kodune apteek ei pea koosnema vaid medikamentidest, sest paljude haigusnähtude leevendamiseks saab abi ka looduslikest vahenditest. Mis on üldse külmetushaigus? Neid rahvakeeles külmetushaigusi võivad põhjustada ligi 200 erinevat viirust.
Tavapärane ülemiste hingamisteede viiruslik infektsioon levib piisknakkuse kaudu nina, silma või kurgu limaskestadele, ründab algul ninaõõnt, aga võib levida ka kopsudesse. Iga viirus mõjutab inimest pisut erinevalt, kuid organism reageerib neile üsna ühtemoodi – enesetunne muutub väga viletsaks. Seega võiks koju varuda põletikuvastaseid ravimtaimi, kuid näiteks sidrun, mesi ja küüslauk on paljudel meil köögis kasutusel ja kohe ka käepärast võtta.
Heidamegi pilgu rahvatarkustele ja kodustele looduslikele abivahenditele, alustades põhitõdedest.
Haige organism nõuab puhkust. Ära ürita jalul püsida või tavalisel viisil tööd teha. Ära oota, kuni haigus on sind täielikult nõrgestanud. Võta paariks päevaks puhkust, jää esimesel võimalusel voodisse ja maga vähemalt 8 tundi ööpäevas. Puhkeolekus taastub sinu organism kõige paremini ja ka immuunsüsteem saab töötada täisvõimsusel.
Joo palju vedelikku. Igasuguse külmetushaiguse korral on oluline juua võimalikult palju vedelikku – vett, mahlasid, taimeteesid ja puljongit –, soovitatavalt kuni 2 liitrit päevas. Soojad joogid aitavad hingamisteid lahti hoida tõhusamalt kui külmad joogid.
Juhul kui sul ei ole palavikku, mine paarikümneks minutiks sooja vanni. Soe vesi leevendab halba enesetunnet, lihasevalud kaovad ja aur avab hingamisteed. Hoia end pärast vanni soojas, et sa veelgi enam ei külmetuks. Juhul kui sul on palavik, tee endale külm mähis. Kasta rätik niiskeks ning pühi sellega nägu, kaela ja ülakeha, et nahk oleks meeldivalt jahe. Soovi korral võid jätta külma rätiku laubale, kuni see soojeneb. Mähis aitab ka peavalu vastu.
Niisuta õhku ruumides. Ülemiste hingamisteede haiguste puhul on tähtis, et limaskestad oleksid niisked, sest nii suudavad need viirustega kõige paremini võidelda. Lihtsaim viis on keeta lahtises potis veidi vett. Aroomilambis sobivad kasutamiseks männi, eukalüpti, piparmündi ja teepuu eeterlikud õlid.
Söö vitamiinirikkaid toite ja joo värskelt pressitud puu- või köögiviljamahla 2 korda päevas. Nii näiteks aitavad kartuli-, porgandi- ja sellerimahl leevendada peavalu ja muid külmetusnähte.
Ära unusta ka vitamiinirikkaid ja immuunsüsteemi tugevdavaid marju, nagu jõhvikad, pohlad, mustad sõstrad, pihlaka-, kibuvitsa-, astelpaju- ja viirpuumarjad. Viirusega võitlev organism vajab ohtralt vitamiine ja teisi toitaineid, seega tuleks isegi söögiisu puudumisel ennast sundida veidikegi sööma.
C-vitamiin tõstab vastupanuvõimet ja takistab viiruse levikut organismis. Kuna C-vitamiin on veeslahustuv ega ladestu organismi, võib seda haiguse ajal võtta kuni 1000 mg päevas, kuid kogus tuleks jagada päeva peale, näiteks võtta 4 korda päevas 250 mg.
A- ja D-vitamiin tõstavad vastupanuvõimet ja vähendavad tüsistuste ohtu, eriti riski haigestuda rasketesse hingamisteede haigustesse. A- ja D-vitamiin on rasvlahustuvad vitamiinid, seega on soovitatav võtta neid toidukordade ajal.
Tsink on suurepärane immuunsüsteemi stimuleerija ja haavade ravija. Tsink ei tapa viirusi, kuid takistab nende paljunemist.
B6- ja B12-vitamiin ning foolhape aitavad tõrjuda viiruseid. Külmetushaiguste esmaabi Mesi on suurepärase raviva toimega ega avalda peaaegu kunagi kahjulikku mõju. Mesi sisaldab rikkalikult toitaineid, mis tugevdavad organismi, ja seda soovitatakse kasutada ravivahendina igas vanuses. Et mee sees leidub hulgaliselt mitmesuguseid antibiootilisi aineid, kinnitab ka asjaolu, et mesi säilib väga pikka aega (samuti mee ravivad omadused). Tõmsi-laadseid tooteid, mis koosnevad meest, taruvaigust, õietolmust ja suirast, võiks paarinädalaste kuuridena võtta juba sügisel enne külmetus- ja viirushaiguste kõrghooaega.
Põlvest põlve antakse edasi külmetushaiguste ravivahendina retsepti: juua õhtul enne magamaminekut sidrunimahla meega. Palaviku alandamiseks soovitatakse juua palavikujooki: üks osa mett lahustada 50 osas vees. Ka pelgalt 1 klaasitäis kuuma piima meega 2–3 korda päevas aitab leevendada külmetusnähtusid. Lisada võib kurkumit, jahvatatud kardemoni ja kaneeli, mis soojendavad ja turgutavad keha.
Mee koostisosade suhtes võib esineda ülitundlikkust, mis võib põhjustada kehatemperatuuri tõusu, üldist nõrkust, mõnikord peapööritust, nõgestõbe ja ekseemi (eriti lastel).
Sibul ja küüslauk on tuntud haigustega võitlejad ja immuunsüsteemi tugevdajad. Püüa süüa võimalikult palju toorest sibulat, hingamisteede vaevuste leevendamiseks võid sibulatest valmistada ka tee. Haiguse ajal on soovitatav süüa 2–3 toorest küüslauguküünt päevas. Peenestatud küüslauku võib segada meega vahekorras 1:1 ja võtta sisse 1 tl iga tunni tagant. Samuti võib peenestada 3 küüslauguküünt, valada neile 1 klaasitäie kuuma piima, lasta 20 minutit seista ja juua poole tunni jooksul väikeste sõõmude haaval. Lisaks on avastatud, et küüslaugu maitse ja lõhn tõstavad heaolutunnet, vähendades stressitaset kuni 40% võrra!
Mädarõigas sisaldab aineid, mis stimuleerivad immuunsüsteemi. Lisa seda oma toitudele, sest aromaatsed väävliühendid mädarõikas tapavad baktereid ja aitavad kaasa limaeritusele.
Ingver. Kuumatunnet tekitav ingver leevendab halba enesetunnet, kuna ärritab limaskestasid ja soodustab limaeritust. Käheda kurgu ja nohu korral aitab ingveri närimine: võta tükk värsket ingverit ja näri seda nagu närimiskummit. Ingverit võib segada ka mee ja musta pipraga ning seda mitu korda päevas suhu pista. Pead klaariks tegeva tee ingverist saad, kui keedad ingveriviile 30 minutit vees. Maitse järgi võid lisada sidrunit ja mett. Tee kosutab haigusega võitlevat organismi ja seda tuleks juua mitu korda päevas.
Ebaküdoonia viljad sisaldavad ohtralt C-vitamiini, lisaks ka B-grupi vitamiine, karotenoide ja flavonoide. Suhkrut on ebaküdoonias väga vähe. Vilju on soovitatav kasutada koos koorega, sest koor sisaldab kolm korda rohkem C-vitamiini kui viljaliha. Kergelt hapuka maitsega noored lehed sobivad suurepäraselt lisandiks salatitesse. Toor- või pastöriseeritud mahla võib toitudele lisada äädika asemel.
Porgandis on palju A-vitamiini. Igasuguse külmetuse puhul on hea tarvitada porgandimahla meega või piimas keedetud riivitud porgandit.
Toidulisanditest on asendamatud immuunsüsteemi korrashoidjad punase päevakübara tinktuur ja greibiseemneekstrakt (võta vastavalt juhisele pakendil). Oluline on silmas pidada, et punane päevakübar on taim, millest organism vajab puhkust, seega on soovitatav teha kolmenädalane kuur ja seejärel võtta paarinädalane paus enne kuuri kordamist.
Samuti võiks haiguse ajal võtta lisaks probiootikume. Soolestiku mikrofloora tasakaal on immuunsüsteemi funktsioneerimise seisukohalt väga oluline. Probiootikumid võitlevad soolestiku mikroflooras vaenulike bakteritega, aidates taastada vajaliku tasakaalu heade ja halbade bakterite vahel.
Pärnaõied. Külmetushaiguse korral joo kindlasti pärnaõieteed, soovitatavalt koos mee või vaarikakeedisega – tee ajab higistama, leevendab köhahoogusid, hävitab haigustekitajaid ja alandab palavikku. Pikaleveninud köha korral tee endale pärnaõievanni: vaevused kaovad ning vann toob hea ja rahuliku une. Lisaks võiks koduapteegis alati olla näiteks mustsõstralehti, kibuvitsamarju, vaarikavarsi või pihlakamarju, millest valmistatud tee on asendamatu jook külmetushaiguste ravis, palaviku alandamiseks ja kurnatud organismi turgutamiseks.
Angervaks ja pajukoor sisaldavad looduslikku aspiriini ehk salitsüülhapet ning aitavad võidelda palaviku, peavalu ja teiste külmetusnähtudega. Taimed palaviku ja külmetusnähtude vastu: Angervaks, iisop, kadakas, kibuvits, kõrvenõges, must sõstar, nurmenukk, nõmm- ja aedliivatee, paiseleht, pajukoor, petersell, pihlakas, piparmünt, pärnaõied, raudrohi, rukkilill, salvei, takjas, vaarikas, viirpuumarjad.
Esmaabi köha korral
Kurista kurku. Kurguvalu leevendamiseks on kasulik kurgu kuristamine kummelitee või lahja soolveega: klaasitäie leige vee kohta võta 1 tl soola. Suurepärase põletikuvastase toimega on saialilletinktuur: lisa poolele klaasitäiele leigele veele 10– 15 tilka tinktuuri.
Küüslaugutõmmis. Kurgu kuristamiseks võid valmistada tõmmise ka küüslaugust. Võta 100 g peenestatud küüslauku 0,5 klaasitäie toasooja keedetud vee kohta, lase tõmmata 5–6 tundi tihedalt suletud nõus. Loputa sooja tõmmisega kurku. Kuum piim soodaga leevendab ärritunud limaskestasid ja hõlbustab rögaeritust.
Sibulapiim. Haki 2 keskmist sibulat, keeda 1 klaasitäies piimas, lase segul tõmmata 4 tundi ja kurna. Võta sisse 1 sl 2–3 korda päevas. Ka rohke piimaga valmistatud kartuli- või kõrvitsapuder aitab leevendada hingamist. Jõhvikamahl meega aitab suurepäraselt külmetusest tingitud köha korral.
Mädarõikamahl pooleks veega aitab leevendada köhahoogusid: võta 1 sl 3 korda päevas. Taruvaik on väga mõjus vahend: taruvaigutükikest tuleb hoida suus mitu korda päeva jooksul. Bronhiidi vastu aitab ka suupärane maius: mandlid suhkruga.
Rukkitõmmis. Vala 2 sl rukkiteradele 2 klaasitäit vett, keeda 5–7 minutit tasasel tulel, lase tund aega seista, kurna ning joo köha ja bronhiidi korral 4 korda päevas väikeste portsjonitena.
Kliitõmmis. Vala 400 g kliidele 1,5 liitrit vett, keeda 10–15 minutit, lisa pisut pannil kõrvetatud suhkrut ja joo kuumalt tee asemel.
Nurmenukk. Nurmenukuteed sobib tarvitada külmetuse korral higistama ajava ja köhahoogusid leevendava vahendina. Nurmenukusiirup on suurepärane ravim köha ja bronhiidi korral. Õhtune tee rahustab ja toob rahuliku une.
Nõmm-liivatee. Nõmm-liivatee aitab köha, kopsuhaiguste, nohu, gripi ja seedehäirete puhul. Lisa nõmm-liivateed teistest ravimtaimedest valmistatud raviteele – nõmm-liivatee parandab tunduvalt mõne taime ebameeldivat maitset. Nõmm-liivateest valmistatud kuuma tõmmise auru sissehingamine leevendab tõhusalt köha ja teisi ülemiste hingamisteede haigusnähte ning leevendab peavalu.
Kartulikeeduvee aur leevendab kurgupõletikku: lisa kartulikeeduveele veidi soodat ja hinga auru sisse. Kurguvalu ja öiste köhahoogude vältimiseks või leevendamiseks hinga enne magamaminekut sisse kummeli-, piparmündi- või saialille tõmmise sooja auru.
Röga lahtistava toimega taimed: Altee, kanarbik, kortsleht, nurmenukk, nõmm-liivatee, paiseleht, pune, teeleht, valge ristik. Köha leevendavad taimed: Iisop, kibuvitsamarjad, köömned, maajalg, metsmaasikalehed, mustsõstramarjad, nurmenukk, nõmmliivatee, piparmünt, pärnaõied, rabamurakas, raudrohi, sookail.
Kuuma auru valmistamiseks sobivad: Aasristik, männiokkad, kadakamarjad, kanarbik, kummel, kirsipuuoksad, pihlakamarjad, piparmünt, pohlalehed, pune, pärnaõied, salvei, tammekoor.
Ürdiaur I Nurmenukk, nõmm-liivatee, männikasvud Võta kõiki peotäis ja vala peale keev vesi. Tekkiv aur leevendab hingamisteede haigusi, väheneb raskustunne peas ja peavalu. Ürdiaur II Saialill, salvei, kummel, teeleht Võta 1 sl kuivatatud taimede segu 0,5 liitri vee kohta, keeda 10 minutit ja hinga seejärel auru sisse.
Esmaabi nohu korral
Sidrun ja sibul. Nohu vastu aitab suurepäraselt toore sidruni või sibula söömine. Ninna võib panna ka värskest sibulast pressitud mahlas leotatud vatitampoonid.
Küüslaugumesi. Sega võrdsetes osades mett ja peenestatud küüslauku ning võta 1 sl iga 2 tunni tagant. Jood. Nohu algusstaadiumis võib juua 0,5 klaasitäit vett, millesse on tilgutatud 5 tilka joodi.
Sinep. Jalgadele võib teha kuumaveevanne sinepipulbriga. Kasutada sobib ka sinepiplaastreid: pane plaastrid jalgadele, lükka otsa villased sokid ja hoia, kuni tallad hakkavad kipitama. Tee protseduuri õhtul enne magamaminekut.
Aaloemahl. Ninasõõrmetesse võib tilgutada ka aaloemahla 5–8 tilka iga paari tunni tagant. Samuti võib nohu korral ninna tilgutada mõned tilgad vedelat mett.
Sool. Ninasõõrmeid võib loputada soolveega, mille valmistamiseks võta 0,5 klaasitäie sooja vee kohta 0,25 tl soola. Peedimahlaga ninaloputamine aitab kroonilise nohu korral, ninasõõrmetesse võib panna ka peedimahlas immutatud vatitampoonid.
Piparmünditõmmis. Vala 2 sl kuivadele peenestatud piparmündilehtedele 1 klaasitäis keeva vett, lase tõmmata 20 minutit, kurna. Teed võid haigusnähtude leevendamiseks ka juua, kuid kõige tõhusam on loputada tõmmisega nina. Kummelitõmmis. Võta 1 tl kuivatatud õisi klaasitäie keeva vee kohta, lase 15 minutit tõmmata, kurna. Loputa tõmmisega nina.
Põldosjatõmmis. Võta 2 sl kuivatatud ürti klaasitäie vee kohta, keeda 15 minutit, kurna. Loputa tõmmisega nina.
Sibulaaur. Pane kuumakindla klaasi põhja 2 supilusikatäit riivitud sibulat, aseta klaas kuuma vee sisse ja kata paberkoonusega. Koonuse otsiku kaudu hinga auru kumbagi ninasõõrmesse 10 minutit. Lisaks võid sisse hingata teisigi aromaatseid aurusid: lisa näiteks kuumale veele eukalüptiõli, mentoolõli, tüümianit, rosmariini või salveid.
Sibula-küüslauguõli. Soojenda 0,5 klaasi taimeõli veevannil 30–40 minutit, jahuta veidi, lisa 1–2 küüslauguküünt ja veerand keskmist sibulat ning lase 2 tundi tõmmata. Tilguta tilga haaval ninasõõrmetesse.
Nohuõli. Naistepunaürt, saialilleõied, eukalüptilehed. Võta 1 sl kuivatatud taimede segu 100 grammi oliiviõli kohta, keeda 15 minutit, kurna. Tilguta ninasõõrmetesse 4 tilka korraga.
KLAIRE KOLMANN
Artikkel on ilmunud ajakirja „TerviseMaagia” detsembrinumbris.