Seemnetel on organismile suisa särtsu andev toime ja nende söömine annab organismile vajalikku tervislikku rasva, immuunsüsteemi tugevdavaid vitamiine, ainevahetust soodustavaid kiudaineid, mineraale nagu fosfor, magneesium, kaalium, kaltsium, raud ja tsink ning hulgaliselt teisi vajalikke mikroühendeid.
Meeles tuleb pidada ka reeglit, et enne neelamist tuleb kõik seemned hoolega läbi närida, sest vaid nii saab organism kätte kõik vajaliku. Tervelt alla neelatud seemned läbivad lihtsalt seedekulgla ega imendu.
Ka teraviljatooted koosnevad tegelikult ju jahvatatud ja töödeldud taimeseemnetest, samuti kuuluvad siia läätsed, oad ja muud söödavad kaunviljad. Lisaks toidule valmistatakse taimeseemnetest õlisid, vürtse ja toidulisandeid. Aga kuidas neid siis tarbida ja millised seemned on kõige suurema toiteväärtusega?
Kõige parem viis taimeseemneid tarbida on toorelt. Kui neid kuumutada, võivad tekkida toksilised ühendid ning paljud vitamiinid, mineraaliühendid ja eeterlikud õlid lagunevad. Seemneid röstides võib küll seemnete maitse muutuda tugevamaks, kuid ühtlasi muudame elava toidu surnud toiduks. Jahvatamine ja peenestamine ei muuda eriti seemnete toiteväärtust, kuid kuumutamine teeb seda igal juhul. Vältida tasub ka suhkru ja soolaga maitsestatud seemneid, nendega tarbite liigselt kaloreid või lauasoola.
Eestlaste jaoks ühed tuntuimad on kindlasti kõrvitsaseemned, mis aitavad tasakaalustada paljude toitude happelist jääki. Sarnaselt paljudele teistele seemnetele on ka kõrvitsaseemnetes palju erinevaid B-grupi vitamiine ja ohtralt valku. Neis sisalduv aine L-trüptofaan aitab tõsta tuju ja võidelda isegi depressiooniga. Kõige paremini on kõrvitsaseemnete kohta tõenäoliselt teada see, et nad on looduslik tõrjevahend sooleparasiitide vastu. Kombineerides seda küüslauguga võite kindel olla, et sooleparasiidid teie organismi ei ohusta.
Siinsest tabelist on võimalik ülevaade saada mõningate seemnete kasulikkusest ja sellest, milliseid aineid need sisaldavad.
Tekst on ilmunud ajakirja TerviseMaagia märtsikuu numbris.