ODIN on Põhjala usundis kõrgeim jumal. Väidetavalt oli Odin alguses samuti üks alamaid jumalaid, kuid tõusis aja jooksul hierarhias kõrgemale. Odinil on erinevate põhjala rahvaste usundeis erinevad iseloomuomadused ja nimed. Norras nimetati teda Odiniks, kuid näiteks saksa keeles on ta nimekuju WOTAN, inglise keeles WODEN, hollandi keeles WODAN ja alamgermaani keeles nimetati teda WODANAZiks. Nende nimede all on Odin olnud tuntud viimase 2000. aasta jooksul.
Mandri-Germaania iidses uskumuses nimetati teda WODEks ja ta ilmus tavaliselt raevutseva tormihiiuna, kellel oli hingede kokkukutsuja ülesanne. Surnute jumalana hakati teda seostama nõidumise, ruunide ja maagiaga. Klassikaline kujutelm temast oli kui vanast ja targast teadmamehest või võlurist.
Odin on keeruline ja mitmekülgne jumal, kelle poole pöörduti erinevatel põhjustel. Näiteks okultistliku väe, nõidumise, kättemaksumaagia, tarkuse ja tervise asjus.
Tema relvaks oli oda Gungnir, mille varrele olid kirjutatud seadust toetavad ruunid ning mis tabas alati märki.
Odini muutumine sõdalasest šamaaniks toimus eneseohverdusega, kus ta 9 ööpäeva rippus ilmapuu Yggdrasili otsas ja hakkas seejärel mõistma ruunide saladust. Arvati, et Yggdrasil on saarepuu, aga nii mõnedki arvavad, et tegu oli hoopis jugapuuga. Sellega oleks seletatavad Odini kannatused, sest jugapuu viitab mürgistele ja hallutsinatsioone tekitavale omadustele.
Odin ohverdas oma ühe silma oleviku, tuleviku ja mineviku tundmise vastu. Ta omandas ka võime liikuda edasi-tagasi surnuteriigi ja elavate vahel.