Liighigistamine võib viidata nii mõnelegi varjatud terviseprobleemile.

Liighigistamine võib viidata nii mõnelegi varjatud terviseprobleemile.

Higistamine on küll keha loomulik protsess, mis võib vallanduda erinevatel põhjustel nagu näiteks palavik võib hirmuhigi või trenni tegemise ajal higistamine, et keha ülekuumenemise eest kaitsta, kuid kui see pole enam mõõdukuse piiridesse jääv, siis mida ette võtta?
Higistamine tekib, kui kehatemperatuur tõuseb üle 37oC. Peale keha jahutamise on see oluline ka jääkainete eemaldamisel organismist. 30% kehas leiduvatest mürkainetest eraldub naha kaudu.

Liighigistamine ehk hüperhidroos on higistamine rohkem, kui keha normaalseks soojaregulatsiooniks vajalik on. Rohke higistamine põhjustab ebamugavust ning muretsemine ebameeldiva lõhna pärast võib omakorda tekitada psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – meeleolulangust ning eneseväärikuse ja enesekindluse vähenemist. Selle tõttu võivad inimesed hakata vältima avalikke kohti, muutuda eraklikeks ja vältida suhtlust ka lähedasemate sõpradega.
Kui muretsete selle pärast, et higistate palju, tasub läbi lugeda alljärgnev. Siis otsustate juba ise, kas peaksite arsti poole pöörduma, sest sama hästi võib higistamine olla ka kahjutu, sest sellel võib olla mitmeid põhjusi.

• Liigne kehakaal sunnib inimest end rohkem füüsiliselt pingutama. Selle käigus keha kuumeneb ja vajab jahutust higistamise näol.

  • Emotsionaalne liighigistamine tekib hirmust, stressist, ärevusest, väsimusest ja unetusest. See on nagu nõiaringi sattumine – emotsionaalne olukord või probleem ajab higistama, see aina suurendab ebamugavust ja muudab teid veelgi närvilisemaks.
  • Ka mõningate ravimite tarvitamine nagu näiteks aspiriin, antidepressandid ja propranolool võivad esile kutsuda ebameeldiva higistamise.
  • Liighigistamine võib tekkida elu erinevatel etappidel nagu murdeiga, menstruatsioon, rasedus või üleminekuiga.
  • Higistama võivad ajada ka erinevad toiduained nagu näiteks vürtsid, sibul, küüslauk, kohv jne.
  • Väga levinud liighigistamse põhjus on alkoholism. Alkoholi pruukiv inimene peab pideva leemendamise põhjusi otsima sellest.
  • Seda võivad põhjustada ka mitmed haigused nagu ainevahetushäired, suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neuroloogilised haigused, nakkushaigused, paanikahood, rahutus jt. Sellistel juhtudel tuleb ravida algpõhjust, mitte liigset higistamist.
  • Suitsetamine põhjustab kehatemperatuuri, vererõhu ja pulsi tõusu.
    Paikse liighigistamise (kaenlaalused, peopesad, tallad) põhjused on teadmata, seda seostatakse rohkem emotsionaalsete mõjuritega.

Kuidas ravida paikset liighigistamist?
Esmavalik on antiperspirandid – higistamist pidurdavad vahendid. Kui antiperspirandid ei ole kahenädalase kasutamise jooksul efektiivseks osutunud, on järgmine samm otsida edasi erinevate võimaluste vahel.

Botuliintoksiin
Botuliintoksiin on bakter Clostridium botulinum’i toodetav bioloogiline neurotoksiin (närvimürk), mis põhjustab lihaste halvatust. Botuliintoksiin on kasutusel nii tavameditsiinis kõõrdsilmsuse, lihasspasmide ja sellest tingitud valude ravis kui ka esteetilises meditsiinis miimi-liste kortsude ja higierituse vähendamiseks. Esteetilises meditsiinis kasutatakse A-tüübi botuliintoksiini (Dysport). Süstitav ravim blokeerib närviülekande higinäärmele, takistades higinäärme talitlust ja higi tootmine peatub. Botuliinravi võib teha inimestele, kellel liighigistamine segab igapäevaelu või seda esineb sagedamini kui üks kord nädalas; esineb mõlemal pool kaenla all; algab enne 25. eluaastat; lõppeb öösel.

Vastunäidustused on rasedus ja imetamine. Vanus alla 18 aastat. Lihasehaigused, verehüübimise häired, üldine infektsioon, onkoloogilised haigused, nahapõletik süstimise kohal. Põletikulised haigused tuleb enne botuliinisüste välja ravida.

Iontofrees
See on protseduur, mille käigus juhitakse nahka nõrk elektrivool. See takistab higieritust higinäärmejuhast nahale. Peopesade ja taldade higistamise korral võib iontofrees olla päris efektiivne, kuid suure ajakulu ja töömahukuse tõttu pole see eriti populaarne. Sageli ei pruugi ka protseduuri efekt olla tugevam kui antiperspirantidel.

Suukaudsed ravimid
Süsteemset ravi antikolinergiliste preparaatidega saadab vahelduv edu. See sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad hajusa üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda mitmed ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, siis ei ole tabletid alati näidustatud.

Nõuanded higistamise ja kehalõhna vähendamiseks

  • Käige iga päev vannis või duši all. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.
  • Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.
  • Kandke naturaalsest materjalist (puuvill) riideid, sokke ja jalanõusid.
  • Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord jalgu põhjalikult kuivatades.
  • Eelistage puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse
  • Püüdke mitte kanda samu jalanõusid 2 päeva järjest, kuna need ei kuiva ööpäeva jooksul täielikult ära.
  • Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.
  • Vajadusel kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistatult lõhnavaba.
  • Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
  • Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.

Artikkel on esmakordselt ilmunud ajakirjas TerviseMaagia.