Eesti kevadet iseloomustab lisaks roheliseks muutuvale loodusele ja rändlindude saabumisele ka üks ebameeldiv nähtus, milleks on tuules lendav tolm teedel ja tänavatel.
Arvestatav osa kevadisest tolmust pärineb talvisest teede liivatamisest ning naelrehvide poolt kulutatud teekatte osakestest.
Inimesed suudavad suuremad tolmuosakesed kinni püüda juba ninas ja suus ning enamasti need kopsu ei jõua. Silmaga nähtaval tolmul otsest tervisemõju ei ole, selle osakesed ärritavad silmi, limaskesti ja hingamisteid muud kahju tegemata. Kuid nähtava tolmuga paisatakse sageli samaaegselt õhku nähtamatuid peenosakesi, mis on juba otseselt kahjulikud.
Jämedama tolmu kahjulikkuse astet ei muuda tolmuosakeste päritolu, olgu selleks siis näiteks naastrehvidega peenestatud asfalt, liiv või loomade väljaheited. Teatud juhtudel võib tolmu päritolu midagi siiski mõjutada, aga kuna see tolm on nii segunenud, ei saa öelda, et üks allikas oleks teisest ohtlikum. Pigem on liivatolm isegi halvem, sest ta on teralisem. Eeskätt teralisus mõjubki ärritavamalt.
Inimestele valmistab koheselt tajutavaid ebameeldivusi siiski jäme tolm ja tänavad tuleks sellest puhtad hoida.
Suure osa tänavatolmu osakeste läbimõõt jääb vahemikku 2,5-10 mikromeetrit ning seetõttu võib tolm sattuda võrdlemisi lihtsalt ka inimese hingamisteedesse. See võib kergematel juhtudel põhjustada ärritust ning raskematel juhtudel ka vajadust haiglaravi järele. Eriti ohustatud on tänavatolmu poolt väikesed lapsed, vanurid ja juba olemasolevate hingamisprobleemidega inimesed nagu astmaatikud.
Suuremad osakesed võivad ärritada veel silmi, näiteks kui tuul puru laiali kannab. Viimase aja uuringud on tuvastanud, et osakesed mõjutavad ka südame-veresoonkonda ning isegi närvisüsteemi, inimeste kognitiivset arengut ja diabeeti. Seega on põhjust tolmuprobleemidele aktiivselt mõtlemiseks piisavalt.
Inglismaal korraldatud uuringus selgus, et lapsi tuleks tihedama liiklusega tänavate äärest nõnda palju eemal hoida kui elukorraldus seda vähegi võimaldab. Mida maapinnale ehk autode summutitorude tasemele ligemal, seda saastatum on õhk. Täiskasvanutest 30% rohkem saastet hingavad lapsed sisse aga ka muudel põhjustel kui nende kasv. See on kahjuks paratamatu, sest oma kehamassi kohta hingavad lapsed täiskasvanutest rohkem või siis tihedamini.
Mis puutub aga sellesse, et saasteained tungivad autosalongi, mis tiheda liiklusega tänaval sees istujaid saaste eest väidetavalt ei kaitse, siis siin oleneb paljugi saasteainest. Näiteks kevadise tolmu osakeste vastu kaitseb auto päris hästi. Üldiselt, mida uuem auto, seda hermeetilisem salong ja parem õhufiltri süsteem.
Õhusaaste mõjust lastele on tehtud maailmas päris palju uuringuid. Muuhulgas on leitud, et õhusaaste põhjustab IQ vähenemist, aga millest see tuleb, pole veel avastatud.
Kui sõna “osoon” seostub inimese jaoks millegi hea või kasulikuga, sest kaitseb osoon ju meid päikesekiirguse eest, siis maapinna-lähedane osoon on “halb osoon”. Tegemist on raskekujulise saastajaga, mis sisse hingamisel kahjulik ning võib kahjustada põllusaaki, puid ja muud taimestikku. Alumise kihi osoon on linnasudu peamine komponent, ehk lihtsalt öeldes heitgaaside jm saasteainete omavahelise reaktsiooni tulemusena tekkinud “kokteil”.
Kuna nn halva osooni näol on tegemist keemilistes protsessides tekkiva saastega, on peale lokaalselt tekkivate algainete väga suur roll ka teistest riikidest ilmastikuga siia saabuvatel ainetel. Seetõttu ongi suurimad nn halva osooni sisaldused Eestis ilmnenud Lääne-Eestis ja Harjumaal.
Eestis pole teadaolevalt laste kokkupuuteid heitgaaside saastusega eraldi vaadeldud. Küll leiti 2016. a Tartu Ülikooli ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse laiemapõhjalises uuringus, et maapinnalähedane osoon põhjustab Eestis pikaajalisel kokkupuutel sellega keskmiselt kuni 134 varajast surma aastas, mis teeb kokku 1287 kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 1,5 kuud.
Õhukvaliteeti Eesti eri paigus saab jälgida aadressil www.ohuseire.ee.
Artikkel on ilmunud esmakordselt ajakirjas TerviseMaagia aastal 2022.